Muusikateraapia

   <--Tagasi

Muusikat on kasutatud ravivahendina ammustest aegadest alates. Tõendeid selle kohta on leitud juba paleoliitikumist ( West 2000 ). Muusikaga saab stimuleerida virgust ja hõlbustada lõõgastumist, suunata meeleolu ja avastada muusikaliste kujundite vahendusel oma sisemaailma. Muusikale vastuvõtliku inimese jaoks võib muusikal olla oluline roll elu muutuvate nõudmistega kohanemisel. Muusika võib olla meediumiks, kuhu suunata rõõm ja õnnetunne või lohutajaks üksinduses ja traagilistel hetkedel. Muusikapalad loovad sageli silla elu erinevate perioodide ja tähtsate sündmuste vahel. Helid võivad olla ka suhtlemisvahendiks, võimaldades mitteverbaalset vestlust, kui sõnaline eneseväljendus on tõkestatud. Muusika olulisust ja otstarvet igapäevaelus tajume siiski enamasti intuitiivselt, ilma seda pidevalt lahti mõtestamata, rääkimata seostamisest tervisega. Ka muusikalised vajadused on indiviiditi erinevad ja ajas muutuvad. Heaolu allikana võivad samavõrd olulised olla nii muusikast lähtuvad erakordsed tippelamused kui ka igapäevased tagasihoidlikumad muusikakogemused.

Muusikateraapiast võib kasu saada väga erinevate tervise- ja arenguhäirete puhul. Positiivseid muutusi seisundis ja leevendust vaevustele on muusikateraapia abil saadud laste, noorte ja täiskasvanute psühhiaatrias, valu, sünnituse, aidsi, sõltuvusprobleemide, toitumishäirete puhul, eripedagoogikas, geriaatrias ja muus valdkonnas.

Muusikateraapia baseerub muusika psühhofüsioloogilisel toimel. Muusikaga saab esile kutsuda muutusi aju aktiivsuses ja organismi biokeemilistes reaktsioonides, mis väljenduvad hingamissageduses, südamerütmis, vererõhus, ainevahetuses, lihaspinges, väsimuse ja tähelepanu tasemes. Füüsilised muutused toimuvad koos muutustega tunnetuses ja emotsioonides.

Muusikateraapia eeldab muusikalisi oskusi terapeudilt ( eeskätt vaba improvisatsiooni valdamist ja kliendi olemuse muusikalist tunnetamist ), mitte aga kliendilt. Küll aga on oluline kliendi valmidus muusika abil oma tervisehäiretele leevendust saada, toimetulekuprobleemidele lahendusi otsida ja/või oma olemust avastada.

Muusikateraapias on muusika kasutamiseks palju võimalusi. Üks sagedasemaid on muusikaline improvisatsioon, kus klient või teraapiarühm väljendab improvisatsiooniks valitud pillidel kas kokkulepitud teemat või hetkemeeleolu. Eesmärgiks on eneseväljendus, mis ei taotle professionaalse muusikaloomingu kvaliteete, vaid oma tunnete ja mõtete võimalikult vahetut helilist väljundit. Teraapias loodud muusikat ei arvustata ilus – inetu või hea – halb skaalal. Muusikalist “ produkti “ analüüsitakse teraapiaprotsessi kui terviku kontekstist lähtudes. Oluliseks muusikateraapia elemendiks on muusika kuulamine nii lõõgastumiseks kui kujutlusmatkadeks. Muusikast inspireeritud kujutluspiltide kaudu võib saada kontakti oma sisemaailmaga, mis võimaldab avastada nii oma barjääre kui potentsiaali ning leida lahendusi oma probleemidele.

Muusikateraapia on muusika ja / või selle elementide ( heli, rütmi, meloodia, harmoonia ) kasutamine kvalifitseeritud muusikaterapeudi poolt kliendi või grupiga protsessis, mis on kavandatud suhtlemise, õppimise, väljendamise, jõuvarude mobiliseerimise ja teiste terapeutiliste eesmärkide lihtsustamiseks, et rahuldada füüsilisi, emotsionaalseid, vaimseid, sotsiaalseid ja kognitiivseid vajadusi. Muusikateraapia eesmärgiks on arendada potentsiaale ja / või taastada indiviidi funktsioone nii, et ta saavutaks parema intra – ja interpersonaalse integratsiooni, seega saavutada parem elukvaliteet ennetamise, taastamise või ravi kaudu.

Muusikateraapia on suunatud eeskätt tunnetuse ja suhtlemise arendamisele, emotsioonide ja käitumise juhtimisele, toimetulekuoskuste õpetamisele. Muusikaterapeut lähtub oma töös järgmistest ülesannetest :
  • Stiimulite teadvustamine. Muusikat kasutatakse kehatunnetuse ja meelte arendamiseks. Esmaseks sammuks on helivibratsiooni tunnetamine ja heli tekitamise põhimõtete tundma õppimine. Arusaam muusika tekkimisest ja mõjust saab selgeks muusikainstrumendi abil, näiteks keha vastu surutud kitarril või trummil helisid tekitades.
  • Füüsiline ja psühholoogiline stimulatsioon. Muutustega muusika tempos, dünaamikas, meloodias saab esile kutsuda muutusi kliendi aktivatsioonitasemes ja tekitada huvi muusika vastu. Helid ja nende tekitamine on stimulatsiooni ja motivatsiooni allikaks. Pillimäng arendab kontakti ümbritseva keskkonnaga.
  • Kommunikeerimisvõime arendamine. Muusikateraapia üheks esmaseks ülesandeks on kontakti saavutamine ja suhtlemise soodustamine kasutades selleks muusikalisi vahendeid.
  • Emotsionaalse eneseväljenduse võimaldamine. Muusikainstrumentidel saab väljendada erinevaid emotsioone. Paljudel juhtudel on arenguhäired kombineerunud psühhiaatriliste häiretega nagu ärevus ja depression. Muusikateraapia pakub võimaluse oma negatiivseid tundeid ja konflikte välja elada ning muusikast isetegemise rõõmu kogeda.
  • Kognitiivsete võimete arendamine. Muusikaga saab arendada tähelepanu ja keskendumist, meeldejätmist ja helide äratundmist, enese organiseerimist.
  • Käitumise juhtimine. Muusikateraapiarühmas ( ka individuaalteraapias ) saab arendada endast märku andmist ja kaaslaste märkamist. Muusikalise tegevusega saab vähendada ennastkahjustavat või sundkäitumist ja hirmu võõrastega suhtlemise ees.
  • Individuaalsete ressursside teadvustamine. Muusikalises tegevuses on võimalik oma potentsiaali rakendada. Areng muusikalises tegevuses kajastub edasiminekuna ka igapäevastes tegevustes.
Eelnevalt ära toodud muusika kasutamise põhimõtted on aluseks töös laste ja täiskasvanutega. Lastega tegeledes keskendub muusikateraapia rohkem lapse ressurssidele kui probleemidele, seetõttu on muusikaterapeudil tavaliselt mitu parelleelset rolli – muusikaõpetaja, mängukaaslane, vanem sõber, hoolitsev lapsevanem :
  • Vaba improvisatsiooni puhul kasutatakse muusikat kui silda lapse sisemise ja välise maailma vahel. Muusikalist dialoogi arendadakse rütmiliste, vokaalsete ja muude heliliste teadete vahetamise kaudu. Eesmärgiks on kontakti saavutamine. Lapsele annab see võimaluse olla nähtud ja kuuldud.
  • Etteantud struktuuri ja raamistikuga muusikat saab kasutada teatud kindla olukorra loomiseks ( hällilaul magamamineku märguandeks ) või muusikateraapia seansi ülesehituse raamimiseks ( näiteks lapsega koos komponeeritud “ Tere – laul “ seansi alustamisel ). Laulumängud on head abilised suhtlemise soodustamiseks.
  • Muusikat ja laule saab kasutada oskuste treenimiseks. Pillimäng arendab motoorikat, rütmi või viisi jäljendamine treenib tähelepanu ja kuulmist. Mitmekesi koos musitseerimine arendab koostöö oskust. Vajalikud tegevusjuhised jäävad lapsele paremini meelde, kui need on lapse enda poolt laulusõnadeks kujundatud.
  • Lapse laulu ja pillimängu salvestamine ja sellele järgnev helisalvestuse kuulamine võivad olla lapsele lõbusaks meelelahutuseks, aga ka iseendasse pilgu heitmiseks ja aluseks uutele muusikalistele katsetustele.
Muusika mõju on individuaalselt määratletav. Muusika võib anda sügava elamuse ilma, et tekiks vajadus seda sõnades väljendada või selle väärtust analüüsida. Samas võib inimene kirjeldada muusika rolli oma elus ja konkreetse pala vastavust ootustele, kuid olla võimetu selgitama, milliste mehhanismide abil muusika tema jaoks sellise tulemuse annab. See aga ei kahanda elamuse väärtust. Muusikateraapia seob muusika ja sellest saadud elamuse tervikuks, võimaldades seda teadlikult ja eesmärgistatult rakendada oma terviseresursside täiendamiseks.
  • Individuaalteraapia ( passiivne ja aktiivne – muusika kuulamine ja musitseerimine )
  • Grupiteraapia ( passiivvne ja aktiivne )
  • Individuaal – ja grupiteraapia lastele (samaaegselt vanemate treeninguga võiks toimuda muusikateraapia grupiseansid lastele). Muusikateraapia meetoditena kasutatakse peamiselt järgnevaid : - aktiivset musitseerimist nii individuaalselt ( improvisatsioon ) kui ansamblis ( sealhulgas laulude loomist ja nende esitamist ); - muusika kuulamisel tekkinud kujutluste ja fantaasiate joonistamist ja analüüsimist.
  • Juhendatud kujutlusmatkad ( lõõgastus ja eneseavastamine )
  • Soovitused muusika valikuks, mis aitaksid täita teraapilisi eesmärke

Muusikaline psühhodraama
Psühhodraama on efektiivne grupiteraapia meetod, milles aruteludele lisanduv füüsiline tegutsemine võimaldab grupiliikmetel tähelepanu pöörata ka mitteverbaalsele komponendile oma tegevuses. Suurim psühhodraama eelis on see, et ta julgustab ja ergutab osaleja lihtsat väljareageerimist ( acting out ) asendama konstruktiivse läbimängimisegs ( acting in ), mis viib uue kogemuseni ( insight ). Muusikalises psühhodraamas kasutatakse muusikainstrumente, pillimängu oskus ei ole vajalik. Olulisel kohal on loovus ja spontaansus, mida on võimalik edukalt arendada ja selle läbi endas uusi võimeid ja oskusi avastada ning leitud uut MINA nautida.
  • Võib kasutada ka näiteks enne võistlusi meeskonna ergutamise ja ühtse võistlusvormi saavutamise eesmärgil.

Stressimaandus
Stressimaandus ja nõustamine muusikateraapia ja psühhodraama ( monodraama – klient - terapeut ) meetoditel.